Hapuks läinud piimaäri lõppes jõuvõtetega

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 27. jaanuar 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hapuks läinud piimaäri lõppes jõuvõtetega
Laadimispäeval, 2014. aasta jaanuari alguses, ei lubatud laadima tulnud autot laadimisava ette ja uks blokeeriti pikaks ajaks Aivar Häelmiga seotud transpordiettevõtte OÜ Silmand Auto veokiga.Foto: BLM Eesti
Põlva ja Austria ettevõtjate koostöö lõppes viis aastat kestnud vägikaikaveo ning teravate kohtulahingutega, kus kahju kannatasid kokkuvõttes mõlemad pooled.
Andrus Roiland ja Aivar Häelm – äripartnerid, Põlva Piima juhatuse liikmed. Häelm ja Roilandi abikaasa on ka ettevõtte omanikud.
AS BLM Eesti – Põlvas tegutsev piima- ja juustutöötlemisfirma, mis on Austria piimatööstuse Berglandmilch tütarettevõte Eestis. Kuni 2011. aastani kuulus 50% ettevõttest Põlva Piimale. Aivar Häelm oli kuni november 2010 ka ettevõtte juhatuse liige.
Berglandmilch – Austria suurim ühistuline piimandusekontsern, mis kuulub suuresti Austria piimatootjatele (nagu Valio OY Soomes).
Jõuvõtete kasutamisega päädinud lugu sai alguse buumiajal, mil tuntud Lõuna-Eesti ettevõtjad Aivar Häelm ja Andrus Roiland ning Austria suurim piimaühistu Berglandmilch otsustasid piimaäri ühendada. Häelmi jutu järgi polnud Põlva Piimal tol ajal juustutööstust ning Berglandmilchil jäi üks tehas üle. Tekkis mõte luua Põlva Piima tehase juurde juustutööstus, eesmärgiga valmistada nii piima- kui ka juustutooteid. Nii loodi 2007. aastal ühisettevõte AS BLM Eesti, kus kahel osapoolel oli võrdne osalus.
„Paar aastat sai ka juustu toota, aga algusest peale läks see äri vett vedama, tehase võimsust ei saadud kätte, sest piim kallines ja austerlased ei olnud valmis maksma Eesti piima eest sama palju kui Austria piima eest,“ ütles Häelm. Seega otsustasid eestlased ärist 2010. aastal väljuda. „Tekkis tunne, et abielu ei suju ning otsustasime, et lahutame sõbralikult ära,“ ütles endine omanik ja firma juht Häelm.
Karm otsus võlglastele
Riigikohus otsustas, et kohus võib solidaarsusvõlgnikelt tagatiseks arestida vara kogu võla, mitte vaid mõttelise osa ulatuses – niisiis lõi Põlva Piima ja Austria piimaühistu Berglandmilch kohtuvaidlus pretsedendi.
Advokaadibüroo COBALT juhtivpartner Jaanus Mody ja vandeadvokaat Merle Veeroos, kes kaitsevad kohtus austerlaste aktsiaseltsi BLM Eesti, selgitasid, et elus võib ette tulla olukordi, kus ühe kohustuse eest peaks ühiselt vastutama mitu isikut. Näiteks kui olete laenanud kellelegi 10 000 eurot ning seda laenu on käendanud 2 käendajat. Ei laenajad ega käendajad maksa teile raha. Senise kohtupraktika järgi oli üsna küsitav, kas hagi saab sellisel juhul tagada kokku 10 000 euro ulatuses. Näiteks seades kohtuliku hüpoteegi ühe kostja varale 10 000 euro ulatuses või kõigi varale 1/3 ulatuses võlast või võiks hagi tagada iga kostja vastu 10 000 euro ulatuses, seades kohtuliku hüpoteegi iga kostja varale 10,000 euro ulatuses. Pigem oli arusaam, et hagi saab tagada vaid kokku 10 000 euro ulatuses.
Uus lahend tähendab aga seda, et kui kolme kostja vastu on 10 000 euro suurune nõue, näiteks kui laenuvõlgnevus on 10 000 eurot ja seda käendavad 2 käendajat, siis saab tagada igaühe suhtes 10 000 euro ulatuses ehk saada tagamist justkui kokku 30 000 euro ulatuses. Riigikohus leidis, et hagi saab siiski tagada kõigi solidaarsusvõlgnike suhtes täies ulatuses.
Tõsi, riigikohus saatis asja uuesti läbivaatamiseks ringkonnakohtusse.
Austerlased teist meelt
Seevastu Austria esindajate sõnul mindi algusest peale lahku tüliga. BLM Eesti juhatuse liige Avo Eiche selgitas, et mingil hetkel kadus neil usaldus Häelmi tegevuse vastu. „Austria osanik ei olnud rahul ka BLM Eesti pidevalt suureneva kahjumiga ning 2010. aasta sügisel ostis Austria pool osaluse Eesti osapoolelt välja,“ ütles Eiche.
Igatahes ajavad kaks osapoolt sellest ajast peale Pearu ja Andrese kombel taga tõde ja õigust, loopides üksteisele kaikaid kodaraisse. Lahutuse järel puhkes vaidlus laenude üle. Nimelt olid mõlemad tolleaegsed omanikud otsustanud anda äriühingusse omanikulaenu. „Kui aktsiaid Eesti poolelt ära müüdi, siis tehti ettepanek, et Berglandmilch võtaks ka teise aktsionäri omanikulaenu üle. Berglandmilch seda teha ei tahtnud,“ meenutas Häelm.
Austerlaste esindaja Eiche sõnul oli aga juba aktsiate väljaostu üheks tingimuseks see, et laenud jäävad ettevõttesse ja need tagastatakse laenu tähtaja saabumisel augustis 2015, vastavalt laenulepingule.
Puhkes tüli
Endised omanikud tundsid oma vara saatuse pärast muret ning hoidsid firma tegemisel kullipilku peal. Seda polnud ka raske teha, sest Häelmi teine ettevõte Karu Kinnisvara on Põlvas BLM Eesti naaber. Häelmi sõnul oli 2012. aasta suvel näha, et BLM Eesti tehas seisis, töötajatega olid töölepingud lõpetatud, kaubaautod BLMi tehase territooriumil ei liikunud ning nii BLMi tehase territoorium kui ka kontori ukseesine olid rohtu kasvanud.
„Kuna BLM oli meile tol ajal võlgu ligi 6 miljonit krooni (383 000 eurot) ilma mingi laenutagatiseta, pöördusime BLM Eesti poole küsimusega, kas nad on võimelised laenu ära maksma,“ rääkis Häelm. „Nemad laenu maksmises probleemi ei näinud." Ometi oli BLM Eesti Häelmi sõnul koostööpartneritele toona öelnud, et firma saab piima vastu võtta maini, pärast mida seisatakse äri määramata ajaks ning ei ole teada, mis edasi saab.
Nii pöördusidki Häelm ja Roiland koos advokaadi Maria Mägi-Rohtmetsaga BLM Eesti poole kirjaliku palvega, et ettevõte annaks Põlva Piima laenule tagatise, vastasel korral on Põlva Piim sunnitud pooltevahelise laenulepingu enne tähtaega üles ütlema. BLM keeldus mitu korda tagatist andmast, misjärel ütleski endise äripartneri laenumakse võimes kahtlev Häelm koos äripartneriga BLMi laenulepingu üles.
Austerlaste esindaja Eiche tunnistas, et tehas oli sunnitud 2012. aasta suvel tootmise peatama. „Seadmed hoiti töökorras – need on ka praegu töökorras – ja loodeti peatselt uuesti alustada,“ ütles Eiche.
Vastasseis sai aga seejärel uued pöörded. 2013. aasta lõpus kohtus Häelm BLM Eesti juhatuse liikme Avo Eichega, kes avaldas, et BLM Eesti kavatseb viia osa oma seadmeid Eestist välja. "See oli Põlva Piimale märguandeks, et BLM teeb kõik selleks, et Põlva Piim ei saaks oma raha kätte,“ märkis Mägi-Rohtmets.
Eiche sõnul oli 2013. aasta sügisel Austria emaettevõttel Berglandmilch eGen kiiresti vaja suurendada pakendamis- ja riivimisvõimsust Austrias. „Selleks sobilikud seadmed olid Eestis olemas ning seisid kasutuseta. Kaks seadet demonteeriti ja sooviti saata Austriasse,“ rääkis Eiche.
Kaks olulist kohtuvaidlust
Septembris 2014 esitas Põlva Piim Tartu maakohtule avalduse BLMi pankroti väljakuulutamiseks. Tartu maakohus võttis selle menetlusse ja määras 20. maiks kohtuistungi. 15. mail ehk mõni päev enne kohtuistungit tasus BLMi emaettevõtja Berglandmilch Põlva Piimale veidi üle 170 000 euro selgitusega, et see makse on BLMi laenukohustuste osaliks tasumiseks. Nii vältis firma edasist pankrotimenetlust.
Veebruaris 2015 esitas BLM Tartu maakohtusse hagi Karu Kinnisvara, Silmand Auto ning nende juhatuse liikmete Aivar Häelmi ning Andrus Roilandi vastu. Nõue puudutab kahjumit, mis väidetavalt tekitati tehase blokeerimisega summas 166 273 eurot. Vaidlus on kohtus.
Eesti pool blokeeris tehase
Endised äripartnerid ja nüüdsed võlausaldajad otsustasid seadmete väljavedu takistada. Eiche kirjeldas, et laadimispäeval, 2014. aasta jaanuari alguses, ei lubatud laadima tulnud autot laadimisava ette. Ukse blokeeris Häelmiga seotud transpordiettevõtte OÜ Silmand Auto veok. Nimelt pääses veoautoga tehase laadimisava juurde ainult üle Häelmi ja Roilandiga seotud ettevõtete maa. „Seda asjaolu kasutasidki Häelm ja Roiland ära, survestamaks ASi BLM Eesti ilma igasuguse aluseta laenu enne tähtaega tagasi maksma. Blokeeriti lihtsalt tehase väljapääs,“ ütles Eiche.
Häelm selgitas oma käitumist sellega, et tahtis koos äripartneriga olla kindel, et nad saavad oma raha tagasi. Nimelt nõudis Põlva Piim samal ajal kohtus BLMi vara arestimist laenu tagamiseks, mis rahuldati 15. jaanuaril 2014 ehk viis päeva pärast seda, kui austerlased soovisid tehnikat ära viia. „Auto parkimise eesmärk oli selles, et nad ei saaks viia ära seadmeid, kuna hagi varade arestimiseks oli kohtus,“ selgitas Häelm.
Häelmi sõnul ei takistanud pargitud auto tegelikult BLM Eestil laadimist, seda tõestab kas või tõik, firma kasutas sama päeva öösel kõrvalust, mis asub Tere ASi territooriumil.
Eiche sõnul jäi aga neile mulje, et pärast ASi BLM Eesti osaluse müüki oli Häelmi plaan tekitada BLM Eesti tehasele võimalikult palju ebamugavusi, et ise tehas odavalt ära osta.
„Häelm on avaldanud korduvalt soovi tehase ostmiseks, kuid pakutud hind ei ole olnud BLM Eestile vastuvõetav. Seejärel on Häelm andnud mõista, et teeb BLM Eestile tehase kasutamise keeruliseks, nii et firmal poleks võimalik seda ise kasutada ega ka kellelegi võõrandada,“ ütles Eiche. „Tundub, et seda tegevusplaani ta ongi asunud ellu viima – tehase tegevus välja suretada, et seejärel kogu tehas sümboolse hinnaga osta.“
Lahing jätkub kohtus
BLM Eesti esitas mullu veebruaris hagi. Ettevõtte teatel tekkis juurdepääsu takistamisega emaettevõttele Berglandmilch iganädalaste otseste lisakulude tõttu (peamiselt tööjõukulud) kahju 166 273 eurot, mida emaettevõte nõuab ettevõttelt kui kasutuslepingut ja müügilepingut rikkunud poolelt, kuna seadmeid sai transportida soovitust alles 42 nädalat hiljem.
BLM Eesti esitas kohtule hagi OÜ Karu Kinnisvara, Silmand Auto OÜ, Aivar Häelmi ja Andrus Roilandi vastu solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju eest.
Kuidas lugu lõpeb, selgub kohtus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum